Neljas teema

Neljas teema: uued tehnoloogiad.

■Tutvuge lugemismaterjalidega.
■Katsetage paarileheküljelise e-raamatu koostamist mingi olemasoleva teksti põhjal. Autorvahendi valikul soovitan iBooks Author, PressBooks, sigil vms. EPUB formaadis raamatu katsetamiseks sobib Adobe Digital Editions tarkvara.
■Kirjutage selle põhjal ajaveebipostitus.

Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?


Esmalt sooviksin kajastada Echo360 temaatikat, kuna eelmisel semestril aines "Haridustehnoloogilise taristu seminar" külatasime IT Kolledzit, kus seda üsna lähedalt näha saime ning antud süsteem imponeeris oma võimaluste poolest. Kuna mul puudus ka varasem kogemus ja teadmine antud analoogsete süsteemide olemasolust, siis seda enam tundus areng antud valdkonnas viimastel aastatel hüppeline.

Link IT Kolledzi külastusest on siin.


Lisaks IT Kolledzi üldistele põhialustele tutvustas hr. Marko Puusaar erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida on edukalt väljaõppes rakendatud. Echo360 oli üks nendest süsteemidest, mida kasutati väga laialdaselt (kohustuslikult IT Kolledzis) eelkõige videoloengute salvestamiseks. Mõningate faktidega võin küll eksida, aga loengud salvestati pilvepõhiselt ja praktiliselt peale video töötlust olid need õppuritle kättesaadavad. Salvestus toimus kahes aknas e. üks aken oli suunatud loengupidajale ja teine salvestas arvutis või dokumendi loenduris toimuvat. Õpilased sai paindlikult valida millist vaadet nad soovivad materjalidega tutvumiseks kasutada. Olen teadlik ka sellest, et osad TLÜ loengud on samuti antud süsteemiga salvestatud ja kättesaadavad õppuritele. Näiteks olen ise antud süsteemi kaudu õppinud IT juriidika eksamiks.

Näiteid Echo360 kasutamisest leiate siit.

Kuna süsteem tavaliselt alustab ja lõpetab salvestamist kellaajaliselt, siis paljud ülaltoodud materjalid on töötlemata st. peate algust veidi edasi kerima.

Paljud koolid on antud süsteemi hakanud kasutama, kuid põhiliseks probleemiks on teadagi rahaliste vahendite olemasolu, kuna antud kasutuslitsents maksis väga palju.

Olen alati olnud Adobe toodete austaja ja esimese katsetusena üritasin kasutada e-õpiku loomiseks Adobe Digital Editions tarkvara, kuid olin väga pettunud kuna antud programm võimaldab ainult selekteerida ja olemasolevaid õpikuid vaadata. Sügavamalt teemat uurides, leidsin ka vahendid millega on võimalik e-õpikute koostamine, kuid need on kõik tasulised ja hirmkallid.

Järgmisena katsetasin pressbooks.com võimalusi ja minu üllatus oli suur, kui avastasin, et tegemist on wordpressi koopiaga. Seda enam, et eelmisel semestril, kui alustasime erinevates ainetes blogide koostamist, siis wordpress oli üks soovitusi. Samas tunnistan, et juba peale esimest blogi katsetust kolisin kõik oma blogid bloggerisse, mis tundus lihtsam ja ülesse ehituselt loogilisem. Proovisin ka õpikut koostada, kuid kogemus ei olnud just kiita. Segadust tekitab eelkõige võimaluste rohkus ja need kasutajad kes on harjunud wordpressiga, kindlasti minuga nõus ei ole.

Milline võiks välja näha e-õpik 2020?

Tehnoloogiliste vidinate huvilisena vaatasin eelmisel nädalal brittide tehnosaadet The Gadget Show ja seal avalikustati pikalt militaararenduses olev hologramm tehnoloogia ja sellega kaasnevad võimalused. Paraku channel 5 ei paku meie regioonis järelvaatamise võimalust, kuid tutvustatud tehnoloogiat on võimalik vaatata ka siit.

Videolõiku võite vaadata siit.

Kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, siis olen kindel, et tuleviku e-õppikud kasutavad just hologramm tehnoloogiat.