Kolmas teema

Kolmas teema: arvutipõhine testimine.

■Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.

Otsisin päris pikalt võimalike vahendeid ja lõpuks otsustasin Quizlet.com kasuks. Antud vahendi kasutamiseks piisas facebook konto olemasolust, mis tähendas seda, et puudus ka otsene vajadus eraldi konto loomiseks (antud võimalus on ka olemas).

Antud vabavaralisest keskkonnast on olemas ka tasuline versioon, mis võimaldab üleslaadida Flickr väliselt fotosid ja pilte ning on reklaamivaba.
Keskkond loob automaatselt testi etteantud parameetrite järgi. Test võib põhineda valikvastustel, true/false, matching ja vabavastustel.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegelikult ei jäänud ma antud keskkonna võimalustega rahule ning minu jaoks puudus igasugune loogika küsimuste ja vastuste genereerimisel. Võibolla ei olnud ma piisavalt järjekindel ja oleksin pidanud veidi lähemalt tutvuma juhistega.

Vahendi testimiseks kasutasin juba varasemalt kordi kasutatud Automaat AK 4 õppematerjali.

Koostatud test asub siin.

Uurisin ka vahendit SurveyMonkey, mis osutus küll tegelikult mitte testi tegemise vahendiks, vaid hoopis küsitluse tegemise vahendiks, aga kasulik vahend on see sellegipoolest ja seepärast tahan seda ka teiega jagada.
Küsitlusse saab panna üsna mitmeid erinevaid küsimuse tüüpe. Kõiki tüüpe ma isegi nime järgi ei tuvastanud ja kõik ei hakanud praegu läbi proovima ka, aga tavapärastest on ka seal esindatud valikvastustega küsimused vabavastustega küsimused jmt. Erilisematest on seal näiteks hindamise küsimus ja fotoga küsimus. Tõsi, ma ei suutnudki tuvastatada, kuidas ma foto juurde vastuse kastiksese saan. Võibolla peab fotoküsimsue vastust pärima järgmises küsimuses. Kokku on küsimusetüüpe 15.
Tegin ka väikese proovitesti, mida saab näha siin.

■Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses

Valisin artikliks: Arneil, S. & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web"

Kuna ma pole kunagi Hot Potatoest kasutanud siis artikkel oli hüllaltki huvitav ja informatiivne.

Artikkel käsitleb Hot Potatoes arengu lugu, millised olid need vajadused, mis tingisid ja võimaldasid antud programmi loomise ja arengu.
Põhiline argument loomisel oli see, et tol hetkel kasutusel olevad vahendid võimaldasid koostada teste, õige/vale vastustega ja tagasisde oli puudulik- puudus paindlikus.
Põhieesmärk ja suunitlus vahendi loomisel oli eelkõige inimesed kelleldel olid arvutialased põhiteadmised ja puudusid programeerimisoskused ehk tavakasutajad. Samas võimaldati ka teadlikumale kasutajale keskkonna ümberkujundamise võimalusi.
Kasutaja ise otsustab, millised on tema teadmised antud valdkonnas ja millisel tasemel ta programmi kasutab.
Täiendvalt pidid arendajad arvestama, erinevate browserite ja platvormide (Mac ja Win) olemasoluga. Väljakutseks osutus eelkõige Win ja Mac platvormide ühildatavus ja mõlema opsüsteemi tugevuste ärakasutamine.
Jõudlus versus kasutusmugavus: loojad olid sunnitud tegema valiku ning olid sunnitud loobuma võimalikult tuvalisest lahenduses ja eelistama kasutamismugavust.

Kokkuvõteks: Artikel kirjeldab detailselt Hot Potatoes arengulugu ja faktoreid, mis mõjutasid antud süsteemi arendamist.


Loetud kirjandus:

Arneil, S., & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web". ReCALL, 11(2), 12–19.