Refleksioon.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et käesolev aine osutus minu jaoks täpselt nii kasulikuks või isegi natuke kasulikumaks, kui ma lootsin. Vaatlen alljärgnevalt kurssue kasulikkust ja oma õppimist läbi oma kursuse algul koostatud õpilepingu.

Teema – Digitaalsete õpematerjalide koostamine

Eesmärgid – Minu eesmärgiks on antud aine raames, leida võimalikult palju erinevaid vahendeid (võimalusi) digitaalsete õppematerjalide koostamiseks, ning väljatöötatud materjalide digitaliseerimiseks. Lisaks sooviksin täiendada olemasolevaid teadmisi õppematerjalide metoodilise koostamise ja arendamise kohta.

Kindlasti jõudsin ma selle osani püstitatud eesmärgist, et sain tundma mitmeid uusi vahendeid ja võimalusi õppetöö läbiviimiseks. Lisaks tean nüüd hulganisti vahendeid, millega ma veel põhjalikku tutvust ei jõudnud teha, aga kavatsen neid peale aine lõppu uurida. Viimasesse andis suure panuse just kaaskursuslaste blogide ja mõtete lugemine.
Mul tekkis õppetöö käigus ka mitmeid mõtteid juba väljatöötatud õppematerjalide osas. Kui ükskord see aeg tekib, siis mõtlen selle üle põhjalikumalt ja loon headest pabermaterjalisest veel paremad digimaterjalid.
Õppematerjalide metoodilise koostamise kohta ma ehk nii palju teada ei saanud, kui lootsin. AGA, kuna sel semestril oli ka aine "Haridustehnoloofgilised uuringud ja evalvatsioon", siis need ained töötasid minu jaoks kahekesi koos väga hästi. Nt sai uute vahendite puhul kohe mõelda, milliseid õpikäsitusi ja kuidas selle vahendiga rakendada saaks.
Kursusel oli ka teemasid, mis minu eesmärkidest välja jäid, aga sellegi poolest kasulikuks osutusid nt viitamine ja autorlus. Viitamine jääb mulle nüüd eriti hästi meelde, kuna puhtalt tähelepanematuse tõttu õnnestus mul see ülesanne valesti teha.


Strateegiad – Eesmärgid kavatsen saavutada järgmiste tegevustega:

1) Osalen aktiivselt ja õigeaegselt individuaalsete ülesannete täitmisel ja toetan rühmatöödel oma kaasõppureid.

2) Loen ja analüüsin põhjalikult kursusekaaslaste blogisid ja teen järeldusi, ning jagan ka nendega tekkinud mõtteid.

3) Analüüsin ja tutvun põhjalikult õppenädala materjalidega.


Ma tõesti püüdsin seda kõike teha ja andsin endast parima. Kui ajanappus sundis kuskilt järele anda, siis tõmbasin tagasi kaaskursuslaste blogide lugemisega. Nendele oleks tahtnud tõesti veel suuremat tähelepanu pöörata, kui ma seda tegin.


Vahendid/ressursid – kursusekaaslased, uued programmid, töökaasalsed, viidatud materjalid, õpikeskkonnad ja IKT vahendid.

Jah!



Hindamine – Kui ma kursuse lõppedes oskan koostada erinevate vahenditega digitaalseid õppematerjale ja reaalselt kasutan neist vähemalt ühte sõjalises väljaõppes, siis minu jaoks on kursus korda läinud.

Jah, usun, et oskan ja hakkan peagi reaalselt järgi proovima, seega kursus on minu jaoks absoluutselt korda läinud.
Aitäh!

Viimane teema.

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet.

Selle teema ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega, avaldada oma mõtted õppematerjalide kvaliteedi kohta ning analüüsida enda rühmatööd kvaliteedi seisukohast. Analüüsi aluseks võite võtta Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli või mõne teise sobiva kvaliteedi raamistiku. Rühmatöö kvaliteedi analüüsi võite esitada rühma liikmete peale ühiselt.

Koolielu kvalitatiivse õppematerjali hindamismudeli alusel on küllatki keeruline hinnata minu poolt koostatud juhendi "Taktikaliste stsenaariumite koostamine TACOPS 4 baasil" vastavust, kuna tegemist ei ole otseselt e-õppematerjaliga vaid juhisega kuidas stsenaariume koostada. Selleks, et tuleks ka reaalne oskus tuleks koolitajal iseseisvalt antud programmi kõiki elemente testida ning tutvuda kõikide võimalustega mida TACOPS pakub.

Sellegipoolest teostasin analüüsi ning tulemit on võimalus näha siit.

Kokku sai minu töö kokku 25 punkti ja ei läbinud testi. Olin loomulikult küllatki kriitline tehtud töö osas ja kindlasti oleks tulnud töö kvaliteetsem, kui oleksin enne juhendi koostamist antud nädala materjalidega tutvunud. Töö koostamisel oleksin koheselt kontrollinud selle vastavust hindamismudelile ja teinud vastavasisulised muudatused.

Rühmatöö.

Rühmatöö.

Taktikaliste stsenaariumite koostamine ja võimalused TACOPS 4 baasil.



Eesmärk: Üksuste ülemate taktikaliste planeerimise oskuste ja vastase (OPFOR) tehnika ning taktikaliste võimekuste teadmiste parendamine.

TACOPS on väljatöötatud USA armee poolt 1999.a (uuendus 2006) eesmärgiga treenida ülemaid otsuste vastuvõtmise protsessi ja taktikaliste lahenduste väljatöötamise osas.

Tegevuse ja protsessi kirjeldus:

1.Planeerimise faas:
-stsenaariumi koostamine
-TacOps andmete ja situatsiooni sisestamine (OPFOR).
-Ülesande püstitus ülematele. Näidise leiate siit.
-Üksuste ja ülesannete sisestamine (BLUEFOR)

2.Täideviimise faas:
-TacOps 4 lahingulised situatsioonid toimuvad käikudena. Iga käik koosneb kahest faasist: käsu- ja lahingu faas. Käsu faasi ajal annab ülem vastavalt olukorrale üksustele käsud ning lahingufaasis arvuti täidab planeeritud manöövrid ja käsud ühe (1) minuti jooksul.

3.Lõpetamine:
-Olukorra kokkuvõte (kaotused)
-Olukordade analüüs

Edasises esitluses keskendun eelkõige stsenaariumi koostamisele.

Põhivaldkondade, elementide määratlemine (kellele? mida? kus? kuidas?):

-Mänguliselt sõltub üksuste liik (OPFOR ja BLUEFOR) ja suurus.





-Mängu kaardi valik



-OPFOR üksuste sisestamine





-OPFOR planeeritud tegevuse sisestamine



-Stsenaariumi salvestamine




Stsenaariumi testimine:
-planeeritud BLUEFOR üksuste sisestamine





-BLUEFOR üksuste oletatava tegevuse sisestamine.


-Test harjutus.



Peale edukat olukorra testimist, taastatakse eelnevalt salvestatud stsenaarium ja õppurid sisesatavad endapoolt planeeritud lahinguplaani BLUEFOR) TACOPSi.

Täideviimise faasis on võimalik õppuritel peale igat käiku korrigeerida üksuste tegevust vastavalt tekkinud olukorrale.

Lõpetamise faasis teeb õppuse läbiviia kokkuvõtte, kasutades selleks tegevuste salvestamist ja olukorra raportit.






http://www.battlefront.com/products/tacops4/tacops4.html