Neljas teema

Neljas teema: uued tehnoloogiad.

■Tutvuge lugemismaterjalidega.
■Katsetage paarileheküljelise e-raamatu koostamist mingi olemasoleva teksti põhjal. Autorvahendi valikul soovitan iBooks Author, PressBooks, sigil vms. EPUB formaadis raamatu katsetamiseks sobib Adobe Digital Editions tarkvara.
■Kirjutage selle põhjal ajaveebipostitus.

Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?


Esmalt sooviksin kajastada Echo360 temaatikat, kuna eelmisel semestril aines "Haridustehnoloogilise taristu seminar" külatasime IT Kolledzit, kus seda üsna lähedalt näha saime ning antud süsteem imponeeris oma võimaluste poolest. Kuna mul puudus ka varasem kogemus ja teadmine antud analoogsete süsteemide olemasolust, siis seda enam tundus areng antud valdkonnas viimastel aastatel hüppeline.

Link IT Kolledzi külastusest on siin.


Lisaks IT Kolledzi üldistele põhialustele tutvustas hr. Marko Puusaar erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida on edukalt väljaõppes rakendatud. Echo360 oli üks nendest süsteemidest, mida kasutati väga laialdaselt (kohustuslikult IT Kolledzis) eelkõige videoloengute salvestamiseks. Mõningate faktidega võin küll eksida, aga loengud salvestati pilvepõhiselt ja praktiliselt peale video töötlust olid need õppuritle kättesaadavad. Salvestus toimus kahes aknas e. üks aken oli suunatud loengupidajale ja teine salvestas arvutis või dokumendi loenduris toimuvat. Õpilased sai paindlikult valida millist vaadet nad soovivad materjalidega tutvumiseks kasutada. Olen teadlik ka sellest, et osad TLÜ loengud on samuti antud süsteemiga salvestatud ja kättesaadavad õppuritele. Näiteks olen ise antud süsteemi kaudu õppinud IT juriidika eksamiks.

Näiteid Echo360 kasutamisest leiate siit.

Kuna süsteem tavaliselt alustab ja lõpetab salvestamist kellaajaliselt, siis paljud ülaltoodud materjalid on töötlemata st. peate algust veidi edasi kerima.

Paljud koolid on antud süsteemi hakanud kasutama, kuid põhiliseks probleemiks on teadagi rahaliste vahendite olemasolu, kuna antud kasutuslitsents maksis väga palju.

Olen alati olnud Adobe toodete austaja ja esimese katsetusena üritasin kasutada e-õpiku loomiseks Adobe Digital Editions tarkvara, kuid olin väga pettunud kuna antud programm võimaldab ainult selekteerida ja olemasolevaid õpikuid vaadata. Sügavamalt teemat uurides, leidsin ka vahendid millega on võimalik e-õpikute koostamine, kuid need on kõik tasulised ja hirmkallid.

Järgmisena katsetasin pressbooks.com võimalusi ja minu üllatus oli suur, kui avastasin, et tegemist on wordpressi koopiaga. Seda enam, et eelmisel semestril, kui alustasime erinevates ainetes blogide koostamist, siis wordpress oli üks soovitusi. Samas tunnistan, et juba peale esimest blogi katsetust kolisin kõik oma blogid bloggerisse, mis tundus lihtsam ja ülesse ehituselt loogilisem. Proovisin ka õpikut koostada, kuid kogemus ei olnud just kiita. Segadust tekitab eelkõige võimaluste rohkus ja need kasutajad kes on harjunud wordpressiga, kindlasti minuga nõus ei ole.

Milline võiks välja näha e-õpik 2020?

Tehnoloogiliste vidinate huvilisena vaatasin eelmisel nädalal brittide tehnosaadet The Gadget Show ja seal avalikustati pikalt militaararenduses olev hologramm tehnoloogia ja sellega kaasnevad võimalused. Paraku channel 5 ei paku meie regioonis järelvaatamise võimalust, kuid tutvustatud tehnoloogiat on võimalik vaatata ka siit.

Videolõiku võite vaadata siit.

Kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, siis olen kindel, et tuleviku e-õppikud kasutavad just hologramm tehnoloogiat.

Kolmas teema

Kolmas teema: arvutipõhine testimine.

■Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.

Otsisin päris pikalt võimalike vahendeid ja lõpuks otsustasin Quizlet.com kasuks. Antud vahendi kasutamiseks piisas facebook konto olemasolust, mis tähendas seda, et puudus ka otsene vajadus eraldi konto loomiseks (antud võimalus on ka olemas).

Antud vabavaralisest keskkonnast on olemas ka tasuline versioon, mis võimaldab üleslaadida Flickr väliselt fotosid ja pilte ning on reklaamivaba.
Keskkond loob automaatselt testi etteantud parameetrite järgi. Test võib põhineda valikvastustel, true/false, matching ja vabavastustel.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegelikult ei jäänud ma antud keskkonna võimalustega rahule ning minu jaoks puudus igasugune loogika küsimuste ja vastuste genereerimisel. Võibolla ei olnud ma piisavalt järjekindel ja oleksin pidanud veidi lähemalt tutvuma juhistega.

Vahendi testimiseks kasutasin juba varasemalt kordi kasutatud Automaat AK 4 õppematerjali.

Koostatud test asub siin.

Uurisin ka vahendit SurveyMonkey, mis osutus küll tegelikult mitte testi tegemise vahendiks, vaid hoopis küsitluse tegemise vahendiks, aga kasulik vahend on see sellegipoolest ja seepärast tahan seda ka teiega jagada.
Küsitlusse saab panna üsna mitmeid erinevaid küsimuse tüüpe. Kõiki tüüpe ma isegi nime järgi ei tuvastanud ja kõik ei hakanud praegu läbi proovima ka, aga tavapärastest on ka seal esindatud valikvastustega küsimused vabavastustega küsimused jmt. Erilisematest on seal näiteks hindamise küsimus ja fotoga küsimus. Tõsi, ma ei suutnudki tuvastatada, kuidas ma foto juurde vastuse kastiksese saan. Võibolla peab fotoküsimsue vastust pärima järgmises küsimuses. Kokku on küsimusetüüpe 15.
Tegin ka väikese proovitesti, mida saab näha siin.

■Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses

Valisin artikliks: Arneil, S. & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web"

Kuna ma pole kunagi Hot Potatoest kasutanud siis artikkel oli hüllaltki huvitav ja informatiivne.

Artikkel käsitleb Hot Potatoes arengu lugu, millised olid need vajadused, mis tingisid ja võimaldasid antud programmi loomise ja arengu.
Põhiline argument loomisel oli see, et tol hetkel kasutusel olevad vahendid võimaldasid koostada teste, õige/vale vastustega ja tagasisde oli puudulik- puudus paindlikus.
Põhieesmärk ja suunitlus vahendi loomisel oli eelkõige inimesed kelleldel olid arvutialased põhiteadmised ja puudusid programeerimisoskused ehk tavakasutajad. Samas võimaldati ka teadlikumale kasutajale keskkonna ümberkujundamise võimalusi.
Kasutaja ise otsustab, millised on tema teadmised antud valdkonnas ja millisel tasemel ta programmi kasutab.
Täiendvalt pidid arendajad arvestama, erinevate browserite ja platvormide (Mac ja Win) olemasoluga. Väljakutseks osutus eelkõige Win ja Mac platvormide ühildatavus ja mõlema opsüsteemi tugevuste ärakasutamine.
Jõudlus versus kasutusmugavus: loojad olid sunnitud tegema valiku ning olid sunnitud loobuma võimalikult tuvalisest lahenduses ja eelistama kasutamismugavust.

Kokkuvõteks: Artikel kirjeldab detailselt Hot Potatoes arengulugu ja faktoreid, mis mõjutasid antud süsteemi arendamist.


Loetud kirjandus:

Arneil, S., & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web". ReCALL, 11(2), 12–19.

Teine teema

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid.

Peale materjali läbitöötamist otsustasin katsetada eXe Learning materjalide koostamise programmi, kuid kuna mingil põhjusel lõpetas minu Win 7 64 bit ootamatult ja lõplikult antud programmiga lõpufaasis koostöö, siis olin sunnitud valima alternatiivina myUdutu veebirakenduse.

Koostasin antud veebikeskkonnas automaatrelva AK 4 tutvustava õppematerjali koos lühikese testiga.

Antud materjal paikneb siin.

Antud materjal on paraku vesimärgiga.

Lisaks lõin eraldi SCORM 2004 paketi, mille huvilised võivad alla laadida siit.

Sisupakett peaks olema ilma vesimärgita.

Enne kui alustasin õppematerjalide loomist antud keskkonnas, siis tegelikult proovisin minupoolt juba eelnevalt Iliases koostatud kursust SCORM paketina myUdutu keskkonda importida. Pidin paraku pettuma ja importimine ei õnnestunud.

Üldiselt on keskkond loogiliselt ülesse ehitatud ning peaks rahuldama tavakasutajat, sellegi poolest on olemas palju alternatiivseid võimalusi (vesimärk tundub väljapressimisena).

Oli igati huvitav teema, mida sai ka praktiliselt rakendada ning jään huviga järgmisi väljakutseid ootama.