Kokkuvõtvalt võin öelda, et käesolev aine osutus minu jaoks täpselt nii kasulikuks või isegi natuke kasulikumaks, kui ma lootsin. Vaatlen alljärgnevalt kurssue kasulikkust ja oma õppimist läbi oma kursuse algul koostatud õpilepingu.
Teema – Digitaalsete õpematerjalide koostamine
Eesmärgid – Minu eesmärgiks on antud aine raames, leida võimalikult palju erinevaid vahendeid (võimalusi) digitaalsete õppematerjalide koostamiseks, ning väljatöötatud materjalide digitaliseerimiseks. Lisaks sooviksin täiendada olemasolevaid teadmisi õppematerjalide metoodilise koostamise ja arendamise kohta.
Kindlasti jõudsin ma selle osani püstitatud eesmärgist, et sain tundma mitmeid uusi vahendeid ja võimalusi õppetöö läbiviimiseks. Lisaks tean nüüd hulganisti vahendeid, millega ma veel põhjalikku tutvust ei jõudnud teha, aga kavatsen neid peale aine lõppu uurida. Viimasesse andis suure panuse just kaaskursuslaste blogide ja mõtete lugemine.
Mul tekkis õppetöö käigus ka mitmeid mõtteid juba väljatöötatud õppematerjalide osas. Kui ükskord see aeg tekib, siis mõtlen selle üle põhjalikumalt ja loon headest pabermaterjalisest veel paremad digimaterjalid.
Õppematerjalide metoodilise koostamise kohta ma ehk nii palju teada ei saanud, kui lootsin. AGA, kuna sel semestril oli ka aine "Haridustehnoloofgilised uuringud ja evalvatsioon", siis need ained töötasid minu jaoks kahekesi koos väga hästi. Nt sai uute vahendite puhul kohe mõelda, milliseid õpikäsitusi ja kuidas selle vahendiga rakendada saaks.
Kursusel oli ka teemasid, mis minu eesmärkidest välja jäid, aga sellegi poolest kasulikuks osutusid nt viitamine ja autorlus. Viitamine jääb mulle nüüd eriti hästi meelde, kuna puhtalt tähelepanematuse tõttu õnnestus mul see ülesanne valesti teha.
Strateegiad – Eesmärgid kavatsen saavutada järgmiste tegevustega:
1) Osalen aktiivselt ja õigeaegselt individuaalsete ülesannete täitmisel ja toetan rühmatöödel oma kaasõppureid.
2) Loen ja analüüsin põhjalikult kursusekaaslaste blogisid ja teen järeldusi, ning jagan ka nendega tekkinud mõtteid.
3) Analüüsin ja tutvun põhjalikult õppenädala materjalidega.
Ma tõesti püüdsin seda kõike teha ja andsin endast parima. Kui ajanappus sundis kuskilt järele anda, siis tõmbasin tagasi kaaskursuslaste blogide lugemisega. Nendele oleks tahtnud tõesti veel suuremat tähelepanu pöörata, kui ma seda tegin.
Vahendid/ressursid – kursusekaaslased, uued programmid, töökaasalsed, viidatud materjalid, õpikeskkonnad ja IKT vahendid.
Jah!
Hindamine – Kui ma kursuse lõppedes oskan koostada erinevate vahenditega digitaalseid õppematerjale ja reaalselt kasutan neist vähemalt ühte sõjalises väljaõppes, siis minu jaoks on kursus korda läinud.
Jah, usun, et oskan ja hakkan peagi reaalselt järgi proovima, seega kursus on minu jaoks absoluutselt korda läinud.
Aitäh!
Sunday, May 19, 2013
Sunday, May 12, 2013
Viimane teema.
Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet.
Selle teema ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega, avaldada oma mõtted õppematerjalide kvaliteedi kohta ning analüüsida enda rühmatööd kvaliteedi seisukohast. Analüüsi aluseks võite võtta Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli või mõne teise sobiva kvaliteedi raamistiku. Rühmatöö kvaliteedi analüüsi võite esitada rühma liikmete peale ühiselt.
Koolielu kvalitatiivse õppematerjali hindamismudeli alusel on küllatki keeruline hinnata minu poolt koostatud juhendi "Taktikaliste stsenaariumite koostamine TACOPS 4 baasil" vastavust, kuna tegemist ei ole otseselt e-õppematerjaliga vaid juhisega kuidas stsenaariume koostada. Selleks, et tuleks ka reaalne oskus tuleks koolitajal iseseisvalt antud programmi kõiki elemente testida ning tutvuda kõikide võimalustega mida TACOPS pakub.
Sellegipoolest teostasin analüüsi ning tulemit on võimalus näha siit.
Kokku sai minu töö kokku 25 punkti ja ei läbinud testi. Olin loomulikult küllatki kriitline tehtud töö osas ja kindlasti oleks tulnud töö kvaliteetsem, kui oleksin enne juhendi koostamist antud nädala materjalidega tutvunud. Töö koostamisel oleksin koheselt kontrollinud selle vastavust hindamismudelile ja teinud vastavasisulised muudatused.
Selle teema ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega, avaldada oma mõtted õppematerjalide kvaliteedi kohta ning analüüsida enda rühmatööd kvaliteedi seisukohast. Analüüsi aluseks võite võtta Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli või mõne teise sobiva kvaliteedi raamistiku. Rühmatöö kvaliteedi analüüsi võite esitada rühma liikmete peale ühiselt.
Koolielu kvalitatiivse õppematerjali hindamismudeli alusel on küllatki keeruline hinnata minu poolt koostatud juhendi "Taktikaliste stsenaariumite koostamine TACOPS 4 baasil" vastavust, kuna tegemist ei ole otseselt e-õppematerjaliga vaid juhisega kuidas stsenaariume koostada. Selleks, et tuleks ka reaalne oskus tuleks koolitajal iseseisvalt antud programmi kõiki elemente testida ning tutvuda kõikide võimalustega mida TACOPS pakub.
Sellegipoolest teostasin analüüsi ning tulemit on võimalus näha siit.
Kokku sai minu töö kokku 25 punkti ja ei läbinud testi. Olin loomulikult küllatki kriitline tehtud töö osas ja kindlasti oleks tulnud töö kvaliteetsem, kui oleksin enne juhendi koostamist antud nädala materjalidega tutvunud. Töö koostamisel oleksin koheselt kontrollinud selle vastavust hindamismudelile ja teinud vastavasisulised muudatused.
Saturday, May 4, 2013
Rühmatöö.
Rühmatöö.
Taktikaliste stsenaariumite koostamine ja võimalused TACOPS 4 baasil.
Eesmärk: Üksuste ülemate taktikaliste planeerimise oskuste ja vastase (OPFOR) tehnika ning taktikaliste võimekuste teadmiste parendamine.
TACOPS on väljatöötatud USA armee poolt 1999.a (uuendus 2006) eesmärgiga treenida ülemaid otsuste vastuvõtmise protsessi ja taktikaliste lahenduste väljatöötamise osas.
Tegevuse ja protsessi kirjeldus:
1.Planeerimise faas:
-stsenaariumi koostamine
-TacOps andmete ja situatsiooni sisestamine (OPFOR).
-Ülesande püstitus ülematele. Näidise leiate siit.
-Üksuste ja ülesannete sisestamine (BLUEFOR)
2.Täideviimise faas:
-TacOps 4 lahingulised situatsioonid toimuvad käikudena. Iga käik koosneb kahest faasist: käsu- ja lahingu faas. Käsu faasi ajal annab ülem vastavalt olukorrale üksustele käsud ning lahingufaasis arvuti täidab planeeritud manöövrid ja käsud ühe (1) minuti jooksul.
3.Lõpetamine:
-Olukorra kokkuvõte (kaotused)
-Olukordade analüüs
Edasises esitluses keskendun eelkõige stsenaariumi koostamisele.
Põhivaldkondade, elementide määratlemine (kellele? mida? kus? kuidas?):
-Mänguliselt sõltub üksuste liik (OPFOR ja BLUEFOR) ja suurus.
-Mängu kaardi valik
-OPFOR üksuste sisestamine
-OPFOR planeeritud tegevuse sisestamine
-Stsenaariumi salvestamine
Stsenaariumi testimine:
-planeeritud BLUEFOR üksuste sisestamine
-BLUEFOR üksuste oletatava tegevuse sisestamine.
-Test harjutus.
Peale edukat olukorra testimist, taastatakse eelnevalt salvestatud stsenaarium ja õppurid sisesatavad endapoolt planeeritud lahinguplaani BLUEFOR) TACOPSi.
Täideviimise faasis on võimalik õppuritel peale igat käiku korrigeerida üksuste tegevust vastavalt tekkinud olukorrale.
Lõpetamise faasis teeb õppuse läbiviia kokkuvõtte, kasutades selleks tegevuste salvestamist ja olukorra raportit.
http://www.battlefront.com/products/tacops4/tacops4.html
Sunday, April 28, 2013
Kuues teema.
Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine.
Loetud artikkel oli huvitav ja hariv. Kõige huvitavamad olid ruskikareeglid ehk põhialused ja loomulikult APA6. Üllatav on loomulikult reeglite rohkus ning valikute võimalus.
Google Scholar on tegelikult mulle tuttav juba varasemalt, ning antud keskkonda olen kasutanud küllaltki sagedasti.
Scholarist leitud artiklid leidsin ülesse ka Mendeleyga, kuigi otsimist oli tublisti.
Mendeley oli tegelikult installeeritud arvutisse juba varasemalt, kuid kasutamisvajadust otseselt ei ole olnud.
Mis puudutab dokumentide otsingut Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu andmebaasidest, siis paraku jäi antud võimalus proovimata kuna hetkel mul puudub juurdepääs. Kuni tänaseni olen hakkama saanud ID-kaardi ja mobiilse ID-ga. Uskumatu, et antud lahendus ei ole veel TLÜ akadeemilise raamatukoguni jõudnud.
Lisasin ka leitud artiklid Mendeley arhiivi ja testisin viitamist:
Barbaroux, P., & Godé-Sanchez, C. (2007). Acquiring core capabilities through organizational learning : Illustrations from the U . S . military organizations. Defense, 25. Retrieved from http://hal.archives-ouvertes.fr/hal-00293534/
Testisin ka erinevaid stiile:
[1] S. Duncan, “THE U.S. ARMY’S IMPACT ON THE HISTORY OF DISTANCE EDUCATION.,” Quarterly Review of Distance Education, vol. 6, no. 4, pp. 397–404, 2005.
Veebipõhiselt (Mendeley) oli vaäga lihtne artiklite osas otsinguid teostada ja lisada leitud tulemused Desktopi. Allalaetud programm paraku suutis manageerida ainult nende dokumentidega, mis juba arvutis olemas. Otsingu süsteemi, mis oleks seotud veebiga, ei suutnud ma leida.
Lisaks sellele palun ma teil lisada oma postitusele nelja allikatüübi viited, mis on vormistatud APA6 viitamissüsteemi järgi. Ideaalis võiks vähemalt osa neist olla seotud magistritööga. Kui kasutate viidete vormistamisel Mendeley tarkvara, siis kontrollige tulemus üle ka eestikeelsest APA6 lühikokkuvõttest (.pdf). Neli allikatüüpi, mille viiteid ma ootan, on:
■raamat (Book)
[1] M. G. Moore and W. G. Anderson, Handbook of distance education, vol. 35, no. 4. Lawrence Erlbaum Associates, 2003, pp. 511–512.
■teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)
[1] S.-H. Liao and Y.-P. Ho, “A knowledge-based architecture for implementing collaborative problem-solving methods in military e-training,” Expert Systems with Applications, vol. 35, no. 3, pp. 976–990, 2008.
■konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)
[1] R. E. T. Jones, E. S. Connors, M. E. Mossey, J. R. Hyatt, N. J. Hansen, and M. R. Endsley, “Modeling Situation Awareness for Army Infantry Platoon Leaders Using Fuzzy Cognitive Mapping Techniques,” in Processing, 2010, no. March, pp. 21–24.
■veebilehekülg (Web Page)
Tipp, V., (2010). Kes on haridustehnoloog? Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog
Kasutatud materjalid:
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/
Loetud artikkel oli huvitav ja hariv. Kõige huvitavamad olid ruskikareeglid ehk põhialused ja loomulikult APA6. Üllatav on loomulikult reeglite rohkus ning valikute võimalus.
Google Scholar on tegelikult mulle tuttav juba varasemalt, ning antud keskkonda olen kasutanud küllaltki sagedasti.
Scholarist leitud artiklid leidsin ülesse ka Mendeleyga, kuigi otsimist oli tublisti.
Mendeley oli tegelikult installeeritud arvutisse juba varasemalt, kuid kasutamisvajadust otseselt ei ole olnud.
Mis puudutab dokumentide otsingut Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu andmebaasidest, siis paraku jäi antud võimalus proovimata kuna hetkel mul puudub juurdepääs. Kuni tänaseni olen hakkama saanud ID-kaardi ja mobiilse ID-ga. Uskumatu, et antud lahendus ei ole veel TLÜ akadeemilise raamatukoguni jõudnud.
Lisasin ka leitud artiklid Mendeley arhiivi ja testisin viitamist:
Barbaroux, P., & Godé-Sanchez, C. (2007). Acquiring core capabilities through organizational learning : Illustrations from the U . S . military organizations. Defense, 25. Retrieved from http://hal.archives-ouvertes.fr/hal-00293534/
Testisin ka erinevaid stiile:
[1] S. Duncan, “THE U.S. ARMY’S IMPACT ON THE HISTORY OF DISTANCE EDUCATION.,” Quarterly Review of Distance Education, vol. 6, no. 4, pp. 397–404, 2005.
Veebipõhiselt (Mendeley) oli vaäga lihtne artiklite osas otsinguid teostada ja lisada leitud tulemused Desktopi. Allalaetud programm paraku suutis manageerida ainult nende dokumentidega, mis juba arvutis olemas. Otsingu süsteemi, mis oleks seotud veebiga, ei suutnud ma leida.
Lisaks sellele palun ma teil lisada oma postitusele nelja allikatüübi viited, mis on vormistatud APA6 viitamissüsteemi järgi. Ideaalis võiks vähemalt osa neist olla seotud magistritööga. Kui kasutate viidete vormistamisel Mendeley tarkvara, siis kontrollige tulemus üle ka eestikeelsest APA6 lühikokkuvõttest (.pdf). Neli allikatüüpi, mille viiteid ma ootan, on:
■raamat (Book)
[1] M. G. Moore and W. G. Anderson, Handbook of distance education, vol. 35, no. 4. Lawrence Erlbaum Associates, 2003, pp. 511–512.
■teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)
[1] S.-H. Liao and Y.-P. Ho, “A knowledge-based architecture for implementing collaborative problem-solving methods in military e-training,” Expert Systems with Applications, vol. 35, no. 3, pp. 976–990, 2008.
■konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)
[1] R. E. T. Jones, E. S. Connors, M. E. Mossey, J. R. Hyatt, N. J. Hansen, and M. R. Endsley, “Modeling Situation Awareness for Army Infantry Platoon Leaders Using Fuzzy Cognitive Mapping Techniques,” in Processing, 2010, no. March, pp. 21–24.
■veebilehekülg (Web Page)
Tipp, V., (2010). Kes on haridustehnoloog? Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog
Kasutatud materjalid:
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/
Saturday, April 13, 2013
Viies teema.
Viies teema. Õppematerjalide autoriõigus.
Õppematerjalide koostamisel, pole ma autoriõigustega väga palju kokkupuutunud, kuna sellel ajal kui ma töötasin Piirivalves rühma- ja kompaniiülema (1998-2001) ning instuktorina Kaitseliidu koolis(2001-2005) ja oli otsene vajadus teatud liiki materjalide koostamiseks. Viimasel ajal pole mul olnud otsest tööalast vajadust õppematerjalide koostamiseks.
Antud valdkonnaga puutusin pigem kokku IT juriidika loengutes, kuid tuleb tunnistada, et Kaitseväes ja Kaitseliidus antud valdkonnale suurt tähelepanu ei pöörata. Olemas on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Täiendmaterjalide keskus, kes tegeleb õppematerjalide kaasajastamisega ja kuna väljaõpe PEAB toimuma ühtsetel alustel kogu militaarsüsteemis, siis aluseks on eelkõige see, mis antud keskusest tuleb ja autoriõigusega paljuski puutuvad kokku nemad.
Hr Eero Johannese loengus esitasin ka esse probleemist, mis tegelikult Kaitseväe süsteemis eksisteerib ja kuna teema on seotud paljuski autoriõigustega, siis panen selle ka siia:
Teiste instruktorite poolt koostatud materjalide (lüümikud, slaidid, fotod, õppevideod, töövihikud, testid) kasutamine väljaõppes.
Sõjalises valdkonnas ei ole ilmunud väga palju eestikeelset õppekirjandust. Seetõttu kasutab enamik instruktoreid väljaõppe läbiviimisel sarnaseid materjale. Võtame aluseks näiteks „Üksikvõitleja õpiku“. Antud õpik on koostatud ja välja antud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt ning on peamiseks aluseks üksikvõitleja väljaõppe läbiviimisel. Järjest arenev IT-maailm ja –võimalused on tohutult laiendanud instruktori võimalusi antud õppematerjaliga käitumiseks. Veel mitte väga ammu jagati õppuritele tunnis eelmainitud õpikud kätte. Õppurid tutvusid teooriaga kõige otsesemast ja ainukesest allikast ning rakendasid saadud teadmisi koheselt praktikas. Vahel diskuteeriti loetu üle instruktori või kaasõppuritega. Tänapäeval, kui kõik on kättesaadav digitaalselt ning kõike saab kõikjale kopeerida ja jagada, on algse „tõega“ ehk siis antud näite puhul Üksikvõitleja õpikuga võimalik ümber käia nii, et ühel hetkel tekib küsimus: „Kas tõde ongi enam tõde ja kes on tõe autor?“
Esimene küsimus, mis tekib on selles, et antud materjal on küll põhialus, kuid leiab paljuski instruktorite poolt erinevat tõlgendamist. Enamus instruktoreid on koostanud enda tarbeks väga palju erinevaid materjale. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arusaamu ja erinevat mõistmist. Igaüks ju lisa oma tehtud materjalidele lisaks otse raamatust kopeeritule ka mingi oma lause, nägemuse, idee vmt. Tänapäevased IKT vahendid ja sotsiaalne meedia võimaldavad küllaltki lihtsalt antud materjale kiiresti ja kontrollimatult jagada. Nii leiab keegi kuskilt kellegi tõlgenduse Üksikvõitleja õpikust, lisab sinna omakorda oma „tõe“ ja jagab seda järgmistega. Loomulikult koostatud materjalidele peab alati lisama viite kasutatud kirjandusele, kuid kui on tegemist instruktori enda tõlgendusega, siis kas antud märge on vajalik ja nõutav? Kui paljud instruktorid sellele mõtlevad? Ja kui materjali on endale sobivaks kohandanud eelnevalt juba 6 instruktorit, siis kelle mõtted seal ikkagi kirjas on?
Teine küsimus, mis tekib on vastupidine eelmisele. Kui eelmise küsimuse puhul on pigem eeldatud, et algsele allikale ei viidata ja viimane muutja peab ennast autoriks, siis üsna sama mõeldav on olukord, kus siiski viidatakse, et tunnis kasutatav materjal pärineb allikast nimega Üksikvõitleja õpik“. Kui aga tegelikult on kõik toimunud täpselt samal moel, et iga kasutaja on materjalidesse midagi endast jätnud – lisanud küsimusi, fotosid, parandanud lõike jne, siis kas seal üldse on veel piisavalt algsest allikast pärinevat materjali, et sellele viidata? Kus jookseb piir, mis märgib seda, et kui teatud osa materjalist on siiski kindlalt Üksikvõitleja õpikust pärit, siis võib seda materjali nimetada sealt pärinevaks ? Võib ju eeldada, et mingil hetkel on materjal it-vahendite ja digimaailmas niivõrd muundunud, et Üksikvõitleja õpiku autorid seda enam isegi ära ei tunne veel vähem siis enda omaks tunnistavad.
Tänapäeval on instruktorid mugavad ja materjalide tootmise produktiivsus madal ja teise järguline. Kõik on juba olemas ja väljatöötatud ning paljudele kättesaadav.
Kui me räägime ühtsest väljaõppe tasemest ning selle saavutamisest, siis peame ka püstitama ühtsed õpieesmärgid ja tee kuidas see saavutatakse. Hetkel on selleks õppekava ja loomulikult instruktorite täiendkoolitused, mis võimaldavad erinevatel aastatel kooli lõpetanutel oma teadmisi ühtlustada. Õppekavasid uuendatakse vastavalt õpieesmärkide muutustele. Paraku materjalid elavad antud valdkonnas oma elu ja arenevad tihti ilma kontrollita ja suunata.
Üksikvõitleja õpikust on trükivalgust näinud kolm trükki ja seotud on nad eelkõige paratamatute muutustega ja erialaste arengutega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud materjalide käitlemine on juriidiliselt jätkuvalt problemaatiline ning kindlasti puudutab ka paljuski teisi eluvaldkondi.
Inglisekeelseks artikliks valisin: Schaffert, S., & Geser, G. "Open Educational Resources and Practices"
Artiklis kirjeldatakse Avatud hariduslike ressursse (otsetõlge kõlab õõvastavalt)ja millised need on.
Artikli järgi jaotatakse need 4 katekooria alusel:
Figure 1: The meaning of “open” in “Open Educational Resources”, own illustration following
Geser 2007, p. 20
1. Avatud juurdepääs- sisu (ka metaandmed)on tasuta.
2. Avatud litsents- litsenseeritud vabakasutamiseks, materjali võib muuta ja taaskasutada
3. Avatud formaat- loodud avatud formaadis, mis võimaldab kergesti taaskasutamise.
4. Avatud tarkvara- loodud avatud tarkvaraga.
Artiklis antakse avatud materjalide kasutamise osas soovitusi nii juhtivkoosseisule, õpetajatele, õpilasele kui ka repositooriumitele.
Samuti antakse soovitusi e-õppe keskkondade arendajatele ja rakendajatele.
Oli igati hariv lugemine, kuid artikli teine pool oli keeleliselt väga keeruline.
Viited:
Schaffert, S., & Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. [Open Access]
Õppematerjalide koostamisel, pole ma autoriõigustega väga palju kokkupuutunud, kuna sellel ajal kui ma töötasin Piirivalves rühma- ja kompaniiülema (1998-2001) ning instuktorina Kaitseliidu koolis(2001-2005) ja oli otsene vajadus teatud liiki materjalide koostamiseks. Viimasel ajal pole mul olnud otsest tööalast vajadust õppematerjalide koostamiseks.
Antud valdkonnaga puutusin pigem kokku IT juriidika loengutes, kuid tuleb tunnistada, et Kaitseväes ja Kaitseliidus antud valdkonnale suurt tähelepanu ei pöörata. Olemas on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Täiendmaterjalide keskus, kes tegeleb õppematerjalide kaasajastamisega ja kuna väljaõpe PEAB toimuma ühtsetel alustel kogu militaarsüsteemis, siis aluseks on eelkõige see, mis antud keskusest tuleb ja autoriõigusega paljuski puutuvad kokku nemad.
Hr Eero Johannese loengus esitasin ka esse probleemist, mis tegelikult Kaitseväe süsteemis eksisteerib ja kuna teema on seotud paljuski autoriõigustega, siis panen selle ka siia:
Teiste instruktorite poolt koostatud materjalide (lüümikud, slaidid, fotod, õppevideod, töövihikud, testid) kasutamine väljaõppes.
Sõjalises valdkonnas ei ole ilmunud väga palju eestikeelset õppekirjandust. Seetõttu kasutab enamik instruktoreid väljaõppe läbiviimisel sarnaseid materjale. Võtame aluseks näiteks „Üksikvõitleja õpiku“. Antud õpik on koostatud ja välja antud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt ning on peamiseks aluseks üksikvõitleja väljaõppe läbiviimisel. Järjest arenev IT-maailm ja –võimalused on tohutult laiendanud instruktori võimalusi antud õppematerjaliga käitumiseks. Veel mitte väga ammu jagati õppuritele tunnis eelmainitud õpikud kätte. Õppurid tutvusid teooriaga kõige otsesemast ja ainukesest allikast ning rakendasid saadud teadmisi koheselt praktikas. Vahel diskuteeriti loetu üle instruktori või kaasõppuritega. Tänapäeval, kui kõik on kättesaadav digitaalselt ning kõike saab kõikjale kopeerida ja jagada, on algse „tõega“ ehk siis antud näite puhul Üksikvõitleja õpikuga võimalik ümber käia nii, et ühel hetkel tekib küsimus: „Kas tõde ongi enam tõde ja kes on tõe autor?“
Esimene küsimus, mis tekib on selles, et antud materjal on küll põhialus, kuid leiab paljuski instruktorite poolt erinevat tõlgendamist. Enamus instruktoreid on koostanud enda tarbeks väga palju erinevaid materjale. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arusaamu ja erinevat mõistmist. Igaüks ju lisa oma tehtud materjalidele lisaks otse raamatust kopeeritule ka mingi oma lause, nägemuse, idee vmt. Tänapäevased IKT vahendid ja sotsiaalne meedia võimaldavad küllaltki lihtsalt antud materjale kiiresti ja kontrollimatult jagada. Nii leiab keegi kuskilt kellegi tõlgenduse Üksikvõitleja õpikust, lisab sinna omakorda oma „tõe“ ja jagab seda järgmistega. Loomulikult koostatud materjalidele peab alati lisama viite kasutatud kirjandusele, kuid kui on tegemist instruktori enda tõlgendusega, siis kas antud märge on vajalik ja nõutav? Kui paljud instruktorid sellele mõtlevad? Ja kui materjali on endale sobivaks kohandanud eelnevalt juba 6 instruktorit, siis kelle mõtted seal ikkagi kirjas on?
Teine küsimus, mis tekib on vastupidine eelmisele. Kui eelmise küsimuse puhul on pigem eeldatud, et algsele allikale ei viidata ja viimane muutja peab ennast autoriks, siis üsna sama mõeldav on olukord, kus siiski viidatakse, et tunnis kasutatav materjal pärineb allikast nimega Üksikvõitleja õpik“. Kui aga tegelikult on kõik toimunud täpselt samal moel, et iga kasutaja on materjalidesse midagi endast jätnud – lisanud küsimusi, fotosid, parandanud lõike jne, siis kas seal üldse on veel piisavalt algsest allikast pärinevat materjali, et sellele viidata? Kus jookseb piir, mis märgib seda, et kui teatud osa materjalist on siiski kindlalt Üksikvõitleja õpikust pärit, siis võib seda materjali nimetada sealt pärinevaks ? Võib ju eeldada, et mingil hetkel on materjal it-vahendite ja digimaailmas niivõrd muundunud, et Üksikvõitleja õpiku autorid seda enam isegi ära ei tunne veel vähem siis enda omaks tunnistavad.
Tänapäeval on instruktorid mugavad ja materjalide tootmise produktiivsus madal ja teise järguline. Kõik on juba olemas ja väljatöötatud ning paljudele kättesaadav.
Kui me räägime ühtsest väljaõppe tasemest ning selle saavutamisest, siis peame ka püstitama ühtsed õpieesmärgid ja tee kuidas see saavutatakse. Hetkel on selleks õppekava ja loomulikult instruktorite täiendkoolitused, mis võimaldavad erinevatel aastatel kooli lõpetanutel oma teadmisi ühtlustada. Õppekavasid uuendatakse vastavalt õpieesmärkide muutustele. Paraku materjalid elavad antud valdkonnas oma elu ja arenevad tihti ilma kontrollita ja suunata.
Üksikvõitleja õpikust on trükivalgust näinud kolm trükki ja seotud on nad eelkõige paratamatute muutustega ja erialaste arengutega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud materjalide käitlemine on juriidiliselt jätkuvalt problemaatiline ning kindlasti puudutab ka paljuski teisi eluvaldkondi.
Inglisekeelseks artikliks valisin: Schaffert, S., & Geser, G. "Open Educational Resources and Practices"
Artiklis kirjeldatakse Avatud hariduslike ressursse (otsetõlge kõlab õõvastavalt)ja millised need on.
Artikli järgi jaotatakse need 4 katekooria alusel:
Figure 1: The meaning of “open” in “Open Educational Resources”, own illustration following
Geser 2007, p. 20
1. Avatud juurdepääs- sisu (ka metaandmed)on tasuta.
2. Avatud litsents- litsenseeritud vabakasutamiseks, materjali võib muuta ja taaskasutada
3. Avatud formaat- loodud avatud formaadis, mis võimaldab kergesti taaskasutamise.
4. Avatud tarkvara- loodud avatud tarkvaraga.
Artiklis antakse avatud materjalide kasutamise osas soovitusi nii juhtivkoosseisule, õpetajatele, õpilasele kui ka repositooriumitele.
Samuti antakse soovitusi e-õppe keskkondade arendajatele ja rakendajatele.
Oli igati hariv lugemine, kuid artikli teine pool oli keeleliselt väga keeruline.
Viited:
Schaffert, S., & Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. [Open Access]
Thursday, March 28, 2013
Neljas teema
Neljas teema: uued tehnoloogiad.
■Tutvuge lugemismaterjalidega.
■Katsetage paarileheküljelise e-raamatu koostamist mingi olemasoleva teksti põhjal. Autorvahendi valikul soovitan iBooks Author, PressBooks, sigil vms. EPUB formaadis raamatu katsetamiseks sobib Adobe Digital Editions tarkvara.
■Kirjutage selle põhjal ajaveebipostitus.
Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?
Esmalt sooviksin kajastada Echo360 temaatikat, kuna eelmisel semestril aines "Haridustehnoloogilise taristu seminar" külatasime IT Kolledzit, kus seda üsna lähedalt näha saime ning antud süsteem imponeeris oma võimaluste poolest. Kuna mul puudus ka varasem kogemus ja teadmine antud analoogsete süsteemide olemasolust, siis seda enam tundus areng antud valdkonnas viimastel aastatel hüppeline.
Link IT Kolledzi külastusest on siin.
Lisaks IT Kolledzi üldistele põhialustele tutvustas hr. Marko Puusaar erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida on edukalt väljaõppes rakendatud. Echo360 oli üks nendest süsteemidest, mida kasutati väga laialdaselt (kohustuslikult IT Kolledzis) eelkõige videoloengute salvestamiseks. Mõningate faktidega võin küll eksida, aga loengud salvestati pilvepõhiselt ja praktiliselt peale video töötlust olid need õppuritle kättesaadavad. Salvestus toimus kahes aknas e. üks aken oli suunatud loengupidajale ja teine salvestas arvutis või dokumendi loenduris toimuvat. Õpilased sai paindlikult valida millist vaadet nad soovivad materjalidega tutvumiseks kasutada. Olen teadlik ka sellest, et osad TLÜ loengud on samuti antud süsteemiga salvestatud ja kättesaadavad õppuritele. Näiteks olen ise antud süsteemi kaudu õppinud IT juriidika eksamiks.
Näiteid Echo360 kasutamisest leiate siit.
Kuna süsteem tavaliselt alustab ja lõpetab salvestamist kellaajaliselt, siis paljud ülaltoodud materjalid on töötlemata st. peate algust veidi edasi kerima.
Paljud koolid on antud süsteemi hakanud kasutama, kuid põhiliseks probleemiks on teadagi rahaliste vahendite olemasolu, kuna antud kasutuslitsents maksis väga palju.
Olen alati olnud Adobe toodete austaja ja esimese katsetusena üritasin kasutada e-õpiku loomiseks Adobe Digital Editions tarkvara, kuid olin väga pettunud kuna antud programm võimaldab ainult selekteerida ja olemasolevaid õpikuid vaadata. Sügavamalt teemat uurides, leidsin ka vahendid millega on võimalik e-õpikute koostamine, kuid need on kõik tasulised ja hirmkallid.
Järgmisena katsetasin pressbooks.com võimalusi ja minu üllatus oli suur, kui avastasin, et tegemist on wordpressi koopiaga. Seda enam, et eelmisel semestril, kui alustasime erinevates ainetes blogide koostamist, siis wordpress oli üks soovitusi. Samas tunnistan, et juba peale esimest blogi katsetust kolisin kõik oma blogid bloggerisse, mis tundus lihtsam ja ülesse ehituselt loogilisem. Proovisin ka õpikut koostada, kuid kogemus ei olnud just kiita. Segadust tekitab eelkõige võimaluste rohkus ja need kasutajad kes on harjunud wordpressiga, kindlasti minuga nõus ei ole.
Milline võiks välja näha e-õpik 2020?
Tehnoloogiliste vidinate huvilisena vaatasin eelmisel nädalal brittide tehnosaadet The Gadget Show ja seal avalikustati pikalt militaararenduses olev hologramm tehnoloogia ja sellega kaasnevad võimalused. Paraku channel 5 ei paku meie regioonis järelvaatamise võimalust, kuid tutvustatud tehnoloogiat on võimalik vaatata ka siit.
Videolõiku võite vaadata siit.
Kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, siis olen kindel, et tuleviku e-õppikud kasutavad just hologramm tehnoloogiat.
Sunday, March 17, 2013
Kolmas teema
Kolmas teema: arvutipõhine testimine.
■Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
Otsisin päris pikalt võimalike vahendeid ja lõpuks otsustasin Quizlet.com kasuks. Antud vahendi kasutamiseks piisas facebook konto olemasolust, mis tähendas seda, et puudus ka otsene vajadus eraldi konto loomiseks (antud võimalus on ka olemas).
Antud vabavaralisest keskkonnast on olemas ka tasuline versioon, mis võimaldab üleslaadida Flickr väliselt fotosid ja pilte ning on reklaamivaba.
Keskkond loob automaatselt testi etteantud parameetrite järgi. Test võib põhineda valikvastustel, true/false, matching ja vabavastustel.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegelikult ei jäänud ma antud keskkonna võimalustega rahule ning minu jaoks puudus igasugune loogika küsimuste ja vastuste genereerimisel. Võibolla ei olnud ma piisavalt järjekindel ja oleksin pidanud veidi lähemalt tutvuma juhistega.
Vahendi testimiseks kasutasin juba varasemalt kordi kasutatud Automaat AK 4 õppematerjali.
Koostatud test asub siin.
Uurisin ka vahendit SurveyMonkey, mis osutus küll tegelikult mitte testi tegemise vahendiks, vaid hoopis küsitluse tegemise vahendiks, aga kasulik vahend on see sellegipoolest ja seepärast tahan seda ka teiega jagada.
Küsitlusse saab panna üsna mitmeid erinevaid küsimuse tüüpe. Kõiki tüüpe ma isegi nime järgi ei tuvastanud ja kõik ei hakanud praegu läbi proovima ka, aga tavapärastest on ka seal esindatud valikvastustega küsimused vabavastustega küsimused jmt. Erilisematest on seal näiteks hindamise küsimus ja fotoga küsimus. Tõsi, ma ei suutnudki tuvastatada, kuidas ma foto juurde vastuse kastiksese saan. Võibolla peab fotoküsimsue vastust pärima järgmises küsimuses. Kokku on küsimusetüüpe 15.
Tegin ka väikese proovitesti, mida saab näha siin.
■Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses
Valisin artikliks: Arneil, S. & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web"
Kuna ma pole kunagi Hot Potatoest kasutanud siis artikkel oli hüllaltki huvitav ja informatiivne.
Artikkel käsitleb Hot Potatoes arengu lugu, millised olid need vajadused, mis tingisid ja võimaldasid antud programmi loomise ja arengu.
Põhiline argument loomisel oli see, et tol hetkel kasutusel olevad vahendid võimaldasid koostada teste, õige/vale vastustega ja tagasisde oli puudulik- puudus paindlikus.
Põhieesmärk ja suunitlus vahendi loomisel oli eelkõige inimesed kelleldel olid arvutialased põhiteadmised ja puudusid programeerimisoskused ehk tavakasutajad. Samas võimaldati ka teadlikumale kasutajale keskkonna ümberkujundamise võimalusi.
Kasutaja ise otsustab, millised on tema teadmised antud valdkonnas ja millisel tasemel ta programmi kasutab.
Täiendvalt pidid arendajad arvestama, erinevate browserite ja platvormide (Mac ja Win) olemasoluga. Väljakutseks osutus eelkõige Win ja Mac platvormide ühildatavus ja mõlema opsüsteemi tugevuste ärakasutamine.
Jõudlus versus kasutusmugavus: loojad olid sunnitud tegema valiku ning olid sunnitud loobuma võimalikult tuvalisest lahenduses ja eelistama kasutamismugavust.
Kokkuvõteks: Artikel kirjeldab detailselt Hot Potatoes arengulugu ja faktoreid, mis mõjutasid antud süsteemi arendamist.
Loetud kirjandus:
Arneil, S., & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web". ReCALL, 11(2), 12–19.
■Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
Otsisin päris pikalt võimalike vahendeid ja lõpuks otsustasin Quizlet.com kasuks. Antud vahendi kasutamiseks piisas facebook konto olemasolust, mis tähendas seda, et puudus ka otsene vajadus eraldi konto loomiseks (antud võimalus on ka olemas).
Antud vabavaralisest keskkonnast on olemas ka tasuline versioon, mis võimaldab üleslaadida Flickr väliselt fotosid ja pilte ning on reklaamivaba.
Keskkond loob automaatselt testi etteantud parameetrite järgi. Test võib põhineda valikvastustel, true/false, matching ja vabavastustel.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegelikult ei jäänud ma antud keskkonna võimalustega rahule ning minu jaoks puudus igasugune loogika küsimuste ja vastuste genereerimisel. Võibolla ei olnud ma piisavalt järjekindel ja oleksin pidanud veidi lähemalt tutvuma juhistega.
Vahendi testimiseks kasutasin juba varasemalt kordi kasutatud Automaat AK 4 õppematerjali.
Koostatud test asub siin.
Uurisin ka vahendit SurveyMonkey, mis osutus küll tegelikult mitte testi tegemise vahendiks, vaid hoopis küsitluse tegemise vahendiks, aga kasulik vahend on see sellegipoolest ja seepärast tahan seda ka teiega jagada.
Küsitlusse saab panna üsna mitmeid erinevaid küsimuse tüüpe. Kõiki tüüpe ma isegi nime järgi ei tuvastanud ja kõik ei hakanud praegu läbi proovima ka, aga tavapärastest on ka seal esindatud valikvastustega küsimused vabavastustega küsimused jmt. Erilisematest on seal näiteks hindamise küsimus ja fotoga küsimus. Tõsi, ma ei suutnudki tuvastatada, kuidas ma foto juurde vastuse kastiksese saan. Võibolla peab fotoküsimsue vastust pärima järgmises küsimuses. Kokku on küsimusetüüpe 15.
Tegin ka väikese proovitesti, mida saab näha siin.
■Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses
Valisin artikliks: Arneil, S. & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web"
Kuna ma pole kunagi Hot Potatoest kasutanud siis artikkel oli hüllaltki huvitav ja informatiivne.
Artikkel käsitleb Hot Potatoes arengu lugu, millised olid need vajadused, mis tingisid ja võimaldasid antud programmi loomise ja arengu.
Põhiline argument loomisel oli see, et tol hetkel kasutusel olevad vahendid võimaldasid koostada teste, õige/vale vastustega ja tagasisde oli puudulik- puudus paindlikus.
Põhieesmärk ja suunitlus vahendi loomisel oli eelkõige inimesed kelleldel olid arvutialased põhiteadmised ja puudusid programeerimisoskused ehk tavakasutajad. Samas võimaldati ka teadlikumale kasutajale keskkonna ümberkujundamise võimalusi.
Kasutaja ise otsustab, millised on tema teadmised antud valdkonnas ja millisel tasemel ta programmi kasutab.
Täiendvalt pidid arendajad arvestama, erinevate browserite ja platvormide (Mac ja Win) olemasoluga. Väljakutseks osutus eelkõige Win ja Mac platvormide ühildatavus ja mõlema opsüsteemi tugevuste ärakasutamine.
Jõudlus versus kasutusmugavus: loojad olid sunnitud tegema valiku ning olid sunnitud loobuma võimalikult tuvalisest lahenduses ja eelistama kasutamismugavust.
Kokkuvõteks: Artikel kirjeldab detailselt Hot Potatoes arengulugu ja faktoreid, mis mõjutasid antud süsteemi arendamist.
Loetud kirjandus:
Arneil, S., & Holmes, M. (1999). "Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating auhtoring tools for the Web". ReCALL, 11(2), 12–19.
Subscribe to:
Posts (Atom)